Italia

Disclaimer: Järjest imelikumaks läheb jutt ja stiil vist. Samas, ma ei suudakski vist palavas bussis väga palju mõttekat teksti ka kirja panna, nii et...Deal or leave *inglinägu*

11.07 (Paljon onnea, Jussi!)

Päev algas pooletunnise vesirattasõiduga Klagenfurti imeliselt sinise veega järvel (Wörther See), kus nii kaugele kui silm ulatub, paistavad mäed. Pole olemas vist paremat hommikut Kell saab 10 varsti ja vesi oli nii mõnusalt soe. Itaalia on seitsme mäe ja järve taga. Mmm...Üks eriti armas suur pruun koer hüppas just vette ja ujub nüüd kalda kõrval peremehele järgi.
Tsehhi päevalillepõllud on ammu seljataga, samuti jalgade kõlgutamine sinises järvevees, eesootab buss ja maantee ja Veneetsia. Viva Austria! Siia me tuleme tagasi.

Natuke tibi tunne austria mägede vahel silmapliiats meigikotist välja tõmmata. Aga vähemalt ma suutsin natuke pikkade küüntega Gretheni koti luku ära parandada.

Me sõidame mööda mäest, mille tipp on peaaegu pilvedes...Oh my...

Oh holy...kuradi ilusad mehed Itaalias - pikad mustad juuksed, mustad tanktopid, sõjaväepüksid (valgega) *hingetu, sõnatu* Ja mina - inetu pardipoeg. Aga mehed olid ilusad.
Hmm...kirikutes peavad olema kaetud õlad ja põlved ja sügav dekoltee ei tohi ka olla. Nagu mul oleks seda probleemi.
Üldse aru ei saa, mis toimub. Me seisame pikemat aega juba rekkate keskel, ühe sõiduauto 2 kutti ajasid terve bussi jalule vahepeal. Oi, me liigume.

16.04 - Kaua veel??!? Me saame nii ju ainult paar tundi Veneetsias olla. Hmmh. Aga enne valisime rekkatest mehi üksteisele - minu oma oli pruunide pikkade juustega. Ja raadiomakile tänu (vist), et ma sain teada, et keegi tibi on Dingo "Levoton tuhkimost" teinud eestikeelse coveri. Ökk.
Me vist eksisime ära...Seda ma vaatasin, et enne oli tee ääres nool paremale tekstiga Venezia, ja meie sõitsime otse...Oih.

Laevas Veneetsia poole - TUUL!

Siin linnas on akendel puust luugid, siin linnas peetakse siestat. Siin linnas on iga järgmine maja eelmisega sarnane, aga samas erinev. Siin linnas pole autosid, aga on trammid ja taksod. Siia linna peab tulema õhtul, et päevase kuumuse käes mitte minestada. See linn on Veneetsia. Me istume trammipeatuses suure hoone ainsal astmel ja puhkame veetrammisõidust. Siin on lämbe, veidi jahe ja rahulik. Kõrvalmajas on vist pidu - kõik lähevad sinna.

Nonii. Pärast puhkamist kimasime 1,5 tundi tagasi sadamasse lühikeste peatustega läbi õhtuse pimeda Veneetsia. Poekesed olid kinni, aga jäätisekohvik õnneks mitte - pistaatsiajäätis on nämma. Välikohvikud ja ka tavalised kohvikud armsates kitsates tänavates oleks justkui alustanud tööpäeva. Õhtul mööda tundmatuid kitsaid tänavaid end hingetuks kiirustada tasus selles mõttes ära, et linn oma ikka lämbe õhuga oli tohutult ilus nüüd juba laterna- ja tulesäras.

Majade tagant sadamas hakkas paistma punane kuu. Hmm...Sadamas ristisime rebased ära ning torkasime jalad (ilmselt väga) räpasesse vette. Natuke enne laeva saabumist sadamasse avastas Grethen mu seljatagant hispaanlased, üks neist eriti ilus blondi. Poisid tulid loomulikult laeva ka, jäid taha reelingu äärde seisma. Igatahes väga lõbus oli meil.
Juba mandril olles kuulsime, et kuskil käib pidu. Oo. Istusime mingi putakaesise ette - buss väljub alles kell 2 ja meie olime higised ja väsinud. Heli sebis meile loa (raha eest siis) kämpingus duši alla minemiseks ning edasiseks anti vaba aeg. Mm - okei!
Ah, ja jutt, et igas sadamas on üks eestlane, peab vist paika - ootamise ajal jalutasid mööda 3 eesti meest: "Oi, eestlased või? Tere-tere!"
Pärast pesu jõudsime peoplatsile. Selle jupikese jätan ma egoistlikult siia kirjutamata, see pole lihtsalt üldsegi põnev. Või, noh...Ei, ei ole. Kui kell sai 1.51 olime lobisenud kahe kalifornialasega, kahe austraallasega ning veel paari inimesega. Minu pikem jutukaaslane oli austraallane Matt (Skorpion, muuseas), tema kaasmaalane, ilusate pruunide lokkide ja huulerõngaga Jack lihtsalt jooksis igalpool ringi ja väitis, et tema on Antarktikast. Okei. Aga mis teha, peab minema. Good night!