Italia

Disclaimer (või midagi taolist): Erinevalt ficidest, on kirjeldatud tegevused ka päriselt olemas olnud ning ka inimesed sellised, nagu nad parasjagu juhtusid olema. Tekst võib vahepeal olla natuke veider, totaalselt igav vms, aga mis teha – bussireisi mõjud. Ja nimi The Grape Adventure kujunes öö enne reisi öö läbi väljas grillides. Millest? Ei mäleta enam täpselt.

9.07
Muidugi oskasin ma kohe üle piiri saamist füüsilise vigastuse endale muretseda. Kerge vaevaga – vaja vaid koperdada mingi ääre taha WC-st bussi joostes ja laksti käel plaaster. Pime oli.
Aga veidi hiljem, kui aeglane külm ärkamine ja hommikuste aroomidega Leedu WC seljataga, näitab Gethe mulle igat lehma, kelles me mööda sõidame. Ah et mis teeb lehm keset põldu? Las lehm teeb, mis lehm tegema peab. Vaba lehm vabal maal. Õige lehm teab, mis on lehma kohus. Aga Läti lillasid metsavennastunud lehmi ei näinudki – pime oli öösel. Lehmavaatlustornist ehk Leedu kõrgeimast tipust sõitsime ka mööda. Peaks hakkama „Joomahullu päevaraamatut” lugema. Huvitav, palju need – raamat ja see tulevane – erinevad. (Autori ääremärkus: erinevad õnneks nagu tuli ja vesi.)
Leedu piiril nägime päikesetõusu – kuidas punakas kera kauge talu tagant järjest enam paistma hakkas. Paari minutiga seisi punane kera juba silmade kõrgusel.
Poola – 9.00 jõudsime piiri, aega läks umbes-täpselt 27 minutit. Kui bussis oli tolleks hetkeks palav ja lämbe, siis väljas oli veel hullem. Taevas, päike, tolmune liikumatu õhk. Öeldi, et 7ks õhtul peame kohal olema. See tähendab – jalgpalli finaal!! Jee! Poolas on ka lehmad.
Poolas on värvilised kortermajad veel värvilisemate rõdudega ja suurte majanumbritega. Oi ja näe, McDonald’s ka! Ja osadel majadel on suured nooled küljepeal nagu kaardil metrooliinid.
Selline suva tunne on. Poolpalavad bussis raamatut lugedes pole sellist tunnet ka, et 3 päeva pärast peab seni veel ettekujuteldamatus katedraalis aariaid laulma hakkama.
Ee...ää...telekas? Palun mitte „Helisevat muusikat”. Püha jumal, miks ma seda ei aimanud? „Jääaeg”. Vähemalt erialgsest piiks.helist sai...vaikus? Oi, helid. Ma tahan oma pleierit tagasi!
Konditsioneer teeb head tööd, lükkasin papud jalast, keerasin end, näoga akna poole, küljega toolile istuma (hea on omada kahte tooli ühe asemel) ja lõin raamatu lahti. Pleieri sain ka tagasi. Mm...mõnus. Kiire pilk telekale – pilt hüppab ja kargab. Oo, isegi meie köögitelekas, mis tavaliselt näitab ühe jalgpalluri asemel tema 10 varju, oleks parem. Hihi. Btw – raamat on suht...rõve? Soomlased...

Kohaliku aja järgi kell 20.00 hakkas jalgpall. Hotellituba on ülitore – pehmed voodid, telekas ülal nurgas, vannuituba. Perfecto. Aken käib lahti ja kinni (!). jalutamast jõudsime täpselt mängu ajaks tagasi. Jah – telekas töötab ja spordikanaleid on tapvalt. Aga mäng – Prantsuse penalt. „Eiiiiiii!!!” Aga siis – ITAALIA viigivärav. Woohoooo!!!!!
Nii me siis peesitasime mugavalt vooditel, mahlad, Coca ja vesi kõrval, lisaks muud sööki. Mmm...riisigaletid valge-sinihallitusjuustuga. This is life, I tell you. Go-go Italia!
Gethel tekkis küsimus, et mis siis saab, kui keset mängu on vaja WC-sse minna. Hmm...Pampers või Libero?
Värav...suluseis. Kurat! Grmpf.
Äää – lisaaeg ja teleka pilt on...metsas. Gethe: „Käi muffi!” Muff! :D No on loll telekas. (Gethe lõhkus seina ära o.O ja tal on naerukrambid.)
Oi Zidane, kui alatu...
ITAALIA VÕITIS! :D
Kujutage pilti – Ma istun Poola hotellis, vaatan jalgpalli MM finaalmängu Itaalia-Prantsusmaa, mille Itaalia võidab penaltidega 6:4 ja ülehomme olen ma Veneetsias! Perfecto!
Õhtu lõpuks panime peale poola muusika kanali, kust tuli 1 ingliskeelne laul ja kus poolakeelsed kõlasid traagiliselt, ning mängisime kaarte. Ma kaotasin ainult 1 korra. Damn, no luck in love in Italy? Buää. Head ööd!/Bueno notte!

To be continuned...