Italia

Disclamier: Firenze oli oma 8 tunni vaba ajaga, milelst poole ulatus hilisõhtusse, mingil põhjusel liiga emotsioone tekitav. Veidral kombel mõjus see linn lühikese ajaga ja mittekiirustamisega vist natuke rohkem kui Rooma. Igatahes soe on seal igas mõttes.

15.07 (Paljon onnea, Nakki ja Jasper! Darin - congratulazione!)
Lordi Haapsalus, meie...Itaalias.

Kirikukellad just lõpetasid mängimise, tuttav meloodiaoli, aga mis, täpselt ei tea. Jube uni on ikka veel. Aga mis teha, varsti peab minema viimast croissanti sööma ja siis - ciao Roma!

Rooma on linn armsate väikeste majade, lilledega rõdude, aknaluukide ja palmidega tagahoovis. Roomas on tänavad natuke räpased, liiklus natuke liiga tihe, päike natuke liiga kõrvetav ja inimesi väga palju rohkem kui kuskil mujal, kus ma käinud olen. Roomas on ülipalju jäätise- ja pitsakohvikuid. Rooma on linn, kus inimesed on viisakad ja lahked, rääkimata lõbususest, mõne jaoks ehk kohati natuke liiga familiaarsed. Roomas on kitsad tänavad, kus majade seinad on kaetud graffiiga ning kus välikohvikud pisikeste ruudukujuliste laudadega mõjuvad veidralt filmilikult. Aga lõpuks on Rooma ikkagi koht, kuhu minna uuesti, sest korraga ei mahu kõik see pähe.

Benvenuti in Firenze! Ma armastan seda linna, eriti praegu, istudes tänavaäärel ja vaadates Chaplini-sarnast vilistavat klouni, kes suutis nii Merli kui Gethe rahva hulgast platsile tirida. Natuke nilbe võib-olla, aga vähe. Natuke lapsi hirmutav, aga mis siis sellest. Kohutavalt hea on olla. Enne just ostsin tänavakunstnikult tohutult armsa plakati. Andekus otse tänavalt. Ka tore õhtunsöök tänavakohvikus oli armas. Ei, ma ei taha ära minna, mitte veel. Tänavakunstnikku vaadates oli korraks tunne, nagu tahaks väheke nutta. OKEI - kloun-Chaplin valju vilega on nilbe :D

Viimased sõnad Itaaliast. Mmh...pisar jooksis mööda põske alla. Damn, poisid, ärge mängige nii kurbi lugusid. Aitäh. Kitarr ja kaks poissi keset öist sooja Firenze silda. Liiga hea ja samas kurb.