Monday, July 31, 2006
Disclaimer: Lühikesevõitu kirjeldus esimesest päevast Roomas. Oleks võinud rohkem kritseldada, kuid vist polnud ei aega ega indu ega mõtteid. Eriti vist jääb vajaka pilt õhtusest Igavesest Linnast.
12.07
Hommikul ei saanud kohe arugi, et linn, mille tänavaid mööda buss veeres, on Rooma. Aga varsti tekkis kahtlus küll, kuna seal sõitis tohutult palju rollereid ringi - armas.
Hotelli otsisime muidugi väga kaua, aga see-eest sai Rooma äärelinnapoolsemat elu näha. Kandilised vanad majad ilusate lilledest üleujutatud rõdude ja aknaluukidega.
Vatikani poole asusime teele ühistranspordiga. Mnjaa - palav oli, väga väga palav oli. Vatikan oli, muljetavaldav, vastupidiselt meie esinemisele. Ok, suht metsa läks üks laul, ei, väga metsapoole. Aga St Peetri basiilika oli...suur, võimas, midaiganes - ma ei suuda seletada. On olemas suuremaid katedraale, kõrgemaid torne ja kupleid, aga Vatikanis on hoopis teine tunne. Vaadates kreekakeelseid sõnu, lemaalinguid ja rohelistes rüüdes preestreid, jõudis lõpuks kohale, et igale inimesele ei anta sellist võimalust. Libedaid marmorpõrandaid mööda välja jalutades olime ise kleitides kui vaatamisväärsused. Klõps siit, välguke sealt.
Tagasi hotelli, kus ootas ees õhtusöök, ning siis uuesti linna - õhtusesse Roomasse. Bussiga nr 881 sõitsime linna välja ja järgnes parajalt kiires tempos jalutuskäik pikemate peatustega kahel väljakul - Piazza Navonal ja Pantheoni-esisel. Piazza navonaa on hilisõhtuti ilmselt rohkem rahvastatud kui päevasel ajal. Iga paari meetri järel müüdi midagi - kes joonistas portreid, kes müüs vilkuvaid helendavaid lendavaid lillekesi, kes kujukesi jne. Öine Pantheoni plats oli sama kena. Süüa templi trepil jäätist ja samal ajal vaadata, kui pisike inimene nende sammaste ja uste kõrval tundub - nagu sipelgas nukumajas.
12.07
Hommikul ei saanud kohe arugi, et linn, mille tänavaid mööda buss veeres, on Rooma. Aga varsti tekkis kahtlus küll, kuna seal sõitis tohutult palju rollereid ringi - armas.
Hotelli otsisime muidugi väga kaua, aga see-eest sai Rooma äärelinnapoolsemat elu näha. Kandilised vanad majad ilusate lilledest üleujutatud rõdude ja aknaluukidega.
Vatikani poole asusime teele ühistranspordiga. Mnjaa - palav oli, väga väga palav oli. Vatikan oli, muljetavaldav, vastupidiselt meie esinemisele. Ok, suht metsa läks üks laul, ei, väga metsapoole. Aga St Peetri basiilika oli...suur, võimas, midaiganes - ma ei suuda seletada. On olemas suuremaid katedraale, kõrgemaid torne ja kupleid, aga Vatikanis on hoopis teine tunne. Vaadates kreekakeelseid sõnu, lemaalinguid ja rohelistes rüüdes preestreid, jõudis lõpuks kohale, et igale inimesele ei anta sellist võimalust. Libedaid marmorpõrandaid mööda välja jalutades olime ise kleitides kui vaatamisväärsused. Klõps siit, välguke sealt.
Tagasi hotelli, kus ootas ees õhtusöök, ning siis uuesti linna - õhtusesse Roomasse. Bussiga nr 881 sõitsime linna välja ja järgnes parajalt kiires tempos jalutuskäik pikemate peatustega kahel väljakul - Piazza Navonal ja Pantheoni-esisel. Piazza navonaa on hilisõhtuti ilmselt rohkem rahvastatud kui päevasel ajal. Iga paari meetri järel müüdi midagi - kes joonistas portreid, kes müüs vilkuvaid helendavaid lendavaid lillekesi, kes kujukesi jne. Öine Pantheoni plats oli sama kena. Süüa templi trepil jäätist ja samal ajal vaadata, kui pisike inimene nende sammaste ja uste kõrval tundub - nagu sipelgas nukumajas.
// posted by evelay @ 7:05 AM 
